Bio-ja geoõpetjad on nii harjunud koos käima, et pikemaidki reise võtame juba neljandat korda ühiselt ette. Seekord Gotland:
Visby – rooside ja iidsete varemete linn. Oli harukordne võimalus näha keskaegset linna toredate keskaegsetes rõivastes inimestega. Tekkis tunne, et oledki 700 aastat ajas tagasi rännanud. Minevik ja tänapäev on ühte sulanud: roosidega kaunistatud kitsastel keskaegsetel tänavatel liiguvad sahinal moodsad autod, uksed ja aiaväravad on sõbralikult avatud. Jalutuskäik Visbys - imetlesime 3,5 kilomeetri pikkust linnamüüri, Almedaleni park, kuhu kogunevad igal aastal augustis kõnet pidama Rootsi kõige tuntumad poliitikud, maaliline rooside tänav, kus roosid ulatuvad lausa katuseräästani, Rannatänav oma keskaegsete kaupmeeste majadega, kaunis Botaanikaaed Suudluste Templiga, kirikuvaremed ja legendid, legendid…. Hilisõhtul vaatasime uhket rüütlite turniiri tõrvikute valgel – vaimustavad rüütlid hobustel, kaunid daamid, keskaegne melu sinu ümber.
Teisel päeval Lummelunda koopad – muinasjutuline maa-alune maailm stalagmiitidega, saime teada põneva loo, kuidas kolm poissi koopad avastasid. Kauneimat - Öja Madonnat näeme Öja kirikus. Gotlandi kõige ilusam mereäärne tee viib meid Gotlandi lõunatippu, kus meid ootas Hoburgi vanake. Külastasime Visby mitmest sektsioonist koosnevat ajaloomuuseumi, kus saab põhjaliku ülevaate Gotlandi ajaloost. Ka keskaegsel laadal – käsitöölised, gotlandlased ja külalised kaugelt ja lähedalt, narrid ja moosekandid, kogu linnamüüri äärne plats on täis keskaegset melu, imehead safrani ja värskelt küpsetatud leiva lõhna. Õhtul toimub Visbys Keskaja päevade pidulik lõpetamine Suurel Turul.
Põhja-Gotland meelitab külalisi oma haruldase loodusega ja hämmastava taimekooslusega: näiteks laukapuu tihnikutega teeäärtes ja saare sümboltaime luuderohu vaipadega puutüvel. Käisime vaatamas üksikuid paadikuure mererannal ja kohti, kus Tove Jansson võis oma raamatu „Muumipapa ja meri“ kirjutamiseks inspiratsiooni saada. Färö saare kuumaastik – uskumatu vaade - siin võib tekkida tunne, et oled maailma lõpus ning hoopis ühes teises ajas. Külastasime Bunge Vabaõhumuuseumi, kus kogu Gotland on kui peopesal. Siin tutvusime 16., 17. ja 18. sajandist pärit Gotlandi taludega, veskitega ja uhkete pildikividega.
Tagasisõidu päeval külastasime Mälari järve rannal olevat Sigtuna linna – jalutasime Armastuse rajal, vaatasime maailma väiksemat raekoda. Sigtuna on tuntud ka oma ruunikivide rohkuse poolest.
Resümee: Gotlandi lammastest teame nüüd kõike!
Meie reis kulges hommikust õhtuni läbi poeesia - selle imelise teekonna juht oli Kristel Tensi Reisidest.
Vaata pilte: paremal menüüs Pildid/ Gotland
30 August 2011
Kalandusteemaline õppereis 24.-25.08.
Põllumajandusministeerium teeb juba mitmendat korda koostöös Tallinna õpetajate Majaga hariva ja kasuliku koolitusreisi õpetajatele. Seekord siis kalandusteemaline ja bioloogia ja geograafiaõpetajatele.
Leppneeme sadamas Kalandusühistu Räim juhataja Kalev Aasma tutvustas kala lossimist, püünistest väljavõtmist ja suitsutamist.
Rannarahva koda Viimsis – tutvuti rannarahva ajalooga giidi juhendusel.
Pikal bussisõidul Härjanurme kalatallu rääkis Põllumajandusministeeriumi kalandusosakonna peaspetsialist Euroopa kalanduspoliitikast.
Tutvusime suurima kalandustaluga Eestis. Põhiliselt kasvatatakse kalatalus forelli, kuid on ka tuura ja karpkala. http://www.kalatalu.ee.
Kallaste Kaluri juhi Fjodor Plešankovi juhtimisel sõitsime Peipsi järvele. Vaatasime, kuidas käib püüniste sisselaskmine ning tutvusime külmhoonega.
Mäetaguse mõis hotell Meintack pakkus nii öömaja kui toitu ning mitmeid veemõnusid.
Järgmise päeva hommikul "Viru Rand" juhataja Raivo Paiste tutvustas tehast, näitas meile kala töötlemist ning andis proovida põnevamaid tooteid.
www.virurand.ee
Põlula Kalakasvatus on praegu Eestis ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus. Keskuse ülesanneteks on külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamine Põhja-Eesti vete kalavarude taastamiseks
Juhataja Ene Saadre tegi meile kasvatuses ekskursiooni ning näitas videosid kasvatuse tööst.
Õpetajad olid kogu õppereisist väga vaimustunud ja kommenteeriti, et see oli väga palju uusi teadmisi jagav üritus.
Leppneeme sadamas Kalandusühistu Räim juhataja Kalev Aasma tutvustas kala lossimist, püünistest väljavõtmist ja suitsutamist.
Rannarahva koda Viimsis – tutvuti rannarahva ajalooga giidi juhendusel.
Pikal bussisõidul Härjanurme kalatallu rääkis Põllumajandusministeeriumi kalandusosakonna peaspetsialist Euroopa kalanduspoliitikast.
Tutvusime suurima kalandustaluga Eestis. Põhiliselt kasvatatakse kalatalus forelli, kuid on ka tuura ja karpkala. http://www.kalatalu.ee.
Kallaste Kaluri juhi Fjodor Plešankovi juhtimisel sõitsime Peipsi järvele. Vaatasime, kuidas käib püüniste sisselaskmine ning tutvusime külmhoonega.
Mäetaguse mõis hotell Meintack pakkus nii öömaja kui toitu ning mitmeid veemõnusid.
Järgmise päeva hommikul "Viru Rand" juhataja Raivo Paiste tutvustas tehast, näitas meile kala töötlemist ning andis proovida põnevamaid tooteid.
www.virurand.ee
Põlula Kalakasvatus on praegu Eestis ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus. Keskuse ülesanneteks on külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamine Põhja-Eesti vete kalavarude taastamiseks
Juhataja Ene Saadre tegi meile kasvatuses ekskursiooni ning näitas videosid kasvatuse tööst.
Õpetajad olid kogu õppereisist väga vaimustunud ja kommenteeriti, et see oli väga palju uusi teadmisi jagav üritus.
Silma LK-l ja Vormsil
30. apillil ja 1.mail olime väljasõidul Silma looduskaitsealal ja Vormsil, mida korraldas REC Estonia ja toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Esimese päeva tegime linnuvaatlust koos Tiit Randlaga Põõsaspea neemel, külastasime
Silma õpikoda ning tutvusime sealsete programmidega. Päeva teises pooles võtsime ette
jalgsimatka Saare küla roostikurajal - vihma küll sadas, kuid hüübi toruhääl mõjus kõigile imposantselt ning väga uhke oli vaadata merikotkaste tiirlemist pea kohal. Loomulikult vaatlesime ja kuulasime ka teisi roostikega seotud taime- ja linnuliike. Kohvipaus oli Saare mõisas.
Ülemere sõit möödus intensiivses linnuvaatluses, sest kogu meri oli kaetud sulelistega.
Teisel päeval tutvusime Vormsi saare looduse ning vaatamisväärsustega: Rumpo, Vormsi maastikukaitseala, Saxby rannik ja Huitbergi paekühm - geoloogilised huviväärsused saarel.
Ülevaate looduskaitse korraldusest ja loodushariduse võimalustest saarel andis Elle Puurmann.
Külastasime Vormsi Lasteaed – Põhikooli, Vormsi kirikut ja rõngasristidega kalmistut, juhendajaks oli Koit Kõiveer.
Rumpo Mäe talu - mis asub just kõige kaunimas paigas, mida saarelt võib leida - andis meile öömaja ja toitis suurepäraselt.
Esimese päeva tegime linnuvaatlust koos Tiit Randlaga Põõsaspea neemel, külastasime
Silma õpikoda ning tutvusime sealsete programmidega. Päeva teises pooles võtsime ette
jalgsimatka Saare küla roostikurajal - vihma küll sadas, kuid hüübi toruhääl mõjus kõigile imposantselt ning väga uhke oli vaadata merikotkaste tiirlemist pea kohal. Loomulikult vaatlesime ja kuulasime ka teisi roostikega seotud taime- ja linnuliike. Kohvipaus oli Saare mõisas.
Ülemere sõit möödus intensiivses linnuvaatluses, sest kogu meri oli kaetud sulelistega.
Teisel päeval tutvusime Vormsi saare looduse ning vaatamisväärsustega: Rumpo, Vormsi maastikukaitseala, Saxby rannik ja Huitbergi paekühm - geoloogilised huviväärsused saarel.
Ülevaate looduskaitse korraldusest ja loodushariduse võimalustest saarel andis Elle Puurmann.
Külastasime Vormsi Lasteaed – Põhikooli, Vormsi kirikut ja rõngasristidega kalmistut, juhendajaks oli Koit Kõiveer.
Rumpo Mäe talu - mis asub just kõige kaunimas paigas, mida saarelt võib leida - andis meile öömaja ja toitis suurepäraselt.
PANOPTIKON - VAHASSE VALATUD KANNATUS
14. aprillil kogunesid Tallinna bioloogiaõpetajad Eesti Tervishoiu Muuseumisse, et tutvuda maailmakuulsa rändnäitusega "PANOPTIKON - VAHASSE VALATUD KANNATUS".
Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon on ühinenud meisterlik käsitöökunst ja meditsiin.
Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest.
Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Degas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all "Inimene - tutvu iseendaga". Naistel oli lubatud näitust külastada vaid teatud tunnil ühel päeval nädalas.
Meie ringkäiku juhatas muuseumipedagoog.
Hirmutav oli see näitus tõesti. Ehk peakski õpilasi shokiteraapiga mõtlema panema?
Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon on ühinenud meisterlik käsitöökunst ja meditsiin.
Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest.
Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Degas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all "Inimene - tutvu iseendaga". Naistel oli lubatud näitust külastada vaid teatud tunnil ühel päeval nädalas.
Meie ringkäiku juhatas muuseumipedagoog.
Hirmutav oli see näitus tõesti. Ehk peakski õpilasi shokiteraapiga mõtlema panema?
Interaktiivsed määrajad arvutis ja nutitelefonis
3. märtsil toimus koolitus "Interaktiivsed määrajad arvutis ja nutitelefonis. Kas ja kuidas neid õppetöös kasutada",
õpetasid TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituuti dotsendid Tiina Randlane ja Andres Saag.
Tutvustati programmi KeyToNature taimede ja samblike interaktiivseid määrajaid, mis on vabalt saadaval http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/index1.html , arvutivõrgus ja nutitelefonides; demonstreeriti nende määrajate praktilist kasutamist ja võimalusi nende soovikohaseks toimetamiseks; pakuti välja ideid, kuidas saaks nimetatud töövahendeid koolides ja huvihariduses rakendada.
TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakond pakkus loodusharidusliku projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis" raames bioloogiaõpetajatele koolitust interaktiivsete määrajate kasutamise ja toimetamise õppimiseks. Koolitusele saab registreeruda väikeste gruppidena ja toimub Tartus.
õpetasid TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituuti dotsendid Tiina Randlane ja Andres Saag.
Tutvustati programmi KeyToNature taimede ja samblike interaktiivseid määrajaid, mis on vabalt saadaval http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/index1.html , arvutivõrgus ja nutitelefonides; demonstreeriti nende määrajate praktilist kasutamist ja võimalusi nende soovikohaseks toimetamiseks; pakuti välja ideid, kuidas saaks nimetatud töövahendeid koolides ja huvihariduses rakendada.
TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakond pakkus loodusharidusliku projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis" raames bioloogiaõpetajatele koolitust interaktiivsete määrajate kasutamise ja toimetamise õppimiseks. Koolitusele saab registreeruda väikeste gruppidena ja toimub Tartus.
Loeng "Tervis, teadus ja pahateadus"
19.jaanuaril toimus ainesektsiooni plaaniline koosviibimine Tallinna Reaalkoolis. Loenguga oli palutud esinema dotsent, tegevarst Marje Oona Tartust. Meile selgitati, kuidas tekivad uudised õigest toitumisest, toidulisandite soovitustest ja kui palju on nendes tõde, kui palju kahtlast või lausa eksitavat valet. Paljudel juhtudel on olnud turustatvates toidulisandites lausa tervisele ohtlikke lisandeid.
Räägiti platseeboefektist ning kummutati väärarusaamu vaktsineerimistest.
Teemad olid väga erutavad ja näited põnevad.
Üldine järeldus sellest loengust: pole vaja tarvitada toidulisandeid ega antioksüdante ega muud eriskummalist, mis meie tavalisele toidulauale ei kuulu.
Lihtsalt toit peab olema tervislik.
Räägiti platseeboefektist ning kummutati väärarusaamu vaktsineerimistest.
Teemad olid väga erutavad ja näited põnevad.
Üldine järeldus sellest loengust: pole vaja tarvitada toidulisandeid ega antioksüdante ega muud eriskummalist, mis meie tavalisele toidulauale ei kuulu.
Lihtsalt toit peab olema tervislik.
Subscribe to:
Posts (Atom)