Loeng-seminar 19 aprillil

1. Kuulasime Eesti Loodusmuuseumi botaaniku Jana-Maria Habichti loengut: "Putuktoidulised taimed" Saime näha putuktoidulisetest taimedest herbaarlehti ja ka elusaid eksemplare kannpõõsast ja kärbsepüünisest. Loenguga anti kaasa ka töölehed (rühmatöö) õpilastele. 2.Õhtu teises pooles püüdsin jagada näpunäiteid Rakendusbioloogia valikkursuse läbiviimiseks. Kuna olen valikaine tundide raames saanud õpilastele pakkuda mitmeid laboratoorseid töid, siis sain jagada vastavaid kogemusi. Teoreetilist materjali on rohkesti meile jagatud EBÜ talvepäevade raames.

Tallinnas "AHHAA, jäätisega metsa!?"

Teaduskeskus AHHAA kutsus kolmapäeval, 29. veebruaril kell 12.00 kõiki bioloogiaõpetajaid osa võtma koolitusest, mis algas Tallinna Inglise Kolledžis ning jätkus AHHAA Tallinna filiaalis.

Koolitusel pakuti meile võimalust tutvuda AHHAA tegevuste ja hariduslike võimalustega, kasutades selleks AHHAA Tallinna filiaalis koostöös RMK-ga hiljuti avatud metsa- ja jäätisenäitust „AHHAA, jäätisega metsa!?“. Sissejuhatuse tegi AHHAA esindaja ning sai kuulata tuntud loodusfotograafi ja metsaasjatundja Urmas Tartesele ettekannet teemal „ Mets kui loodus“. Koolituse teises osas külastasime ühiselt Tallinna AHHAA-d, kus uurisime metsanäitust RMK loodushariduse spetsialisti Triinu Saetalu ning teaduskeskuse giidide juhatusel. Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu esindaja tutvustas puidukasutuse interaktiivse õpetamise valdkonda.
Kõiki osalejaid kostitati ainulaadse retsepti alusel valmistatud jäätisega.
Koolitus kestis u 2,5 tundi

Kõike seda organiseeris meile AHHAA projektijuht Helin Haga, tel 5118541.
Aitäh!

Uurimustöödest uue õppekava valguses

Ainesektsiooni järjekordne õppepäev toimus neljapäeval, 26.jaanuaril 2012 algusega kell 15.30 Tallinna Õpetajate Majas.

Teemaks oli
Uurimistöödest ja õpilaste juhendamise korraldamisest gümnaasiumis.
Andres Raa , Tallinna Reaalkooli bioloogiaõpetaja jagas kogemusi, kuidas organiseerida uurimustööde läbiviimist koolis. Väga oluline on, et oleks koolis inimene, kes koordineerib kogu tegevust, sest kui iga õpetaja ise peab üksi valvama oma juhendatava töö üle, siis võib tekkida lõpuks suur ajahäda. Uurimustöö alustamisest kuni valmimiseni peab olema vähemalt üks aasta aega, selle aja jooksul on hea, kui toimuvad aruande kollokviumid, kus õpilased näitava/räägivad, kui palju tööst on valmis.
Käsitleti uurimusliku õppepäeva korraldust Aegna saarel, milles tehakse läbi kõik uurimustöö etapid ühe päeva jooksul. See on kui mudel, mis aitab edaspidi õpilasel uurimustööd koostada.

Külli Relve, Audentese Erakooli bioloogiaõpetaja andis ülevaate uurimistöö ülesehitusest ja sellest, kuidas õpetada uurimuslikku tööd tegema (mis on meetod, kuidas teha katseid jne) ja samuti tõi palju näiteid teemadest.